Ühel päeval leidis vene talunik oma kinnistul ringi jalutades oma laudast neli pisikest abitut kassipoega.
Nad olid veel väga noored ja pimedad ning ilma korraliku hoolduseta olid nad määratud surema, nii et talunik otsustas nad endaga kaasa võtta ja nende eest hoolitseda, kuni nad jalule tõusevad.
Hoolimata tõsiasjast, et väliselt nägid nad välja nagu tavalise kodukassi kassipojad, olid neil siiski mõned värvilised omadused, mis sundisid talupidajat pöörduma lähedal asuva Daursky kaitseala töötajate poole. Seal tegid nad kindlaks, et tegelikult on need manuli kassipojad – metsik metskass. See liik, kuigi mitte palju suurem kui tavaline kass, on siiski jässakam kehaehitusega ja mõned iseloomulikud jooned.
Reservi töötajad otsustasid kassipojad koju viia, kust nad leidsid kaks kasuema, kes võtsid nad omaks.
Kui väikesed manulid suureks kasvasid, oli aeg nad loodusesse vabastada, nad varustati raadiosaatjatega kaelarihmadega ja vabastati.
Aga manulid ei tulnud toime, kaotasid kaelarihmad ega leidnud talvel piisav alt toitu. Kui reservi töötajad nad leidsid, muutusid loomad väga kõhnaks. Neid otsustati hoida kevadeni.
Kevadel lasti nad uuesti välja ja on metsikute tingimustega juba eduk alt kohanenud.
